23. veebr. 2023

21. veebruaril kell 16:00 toimus  Euroopa Liidu Majas noorpoliitikute, kellest enamus kandideerib ka Riigikokku, vahel valimisdebatt. Debatil keskenduti noorte osalusele ja poliitilisele kultuurile.

Debatil osalesid Noored Sotsiaaldemokraadid (Mark Gerassimenko), Eesti Reformierakonna Noortekogu  (Doris Lisett Rudnevs), Eesti Keskerakonna Noortekogu (Ismail Mirzojev), Sinine Äratus (Eino Rantanen), Isamaa Noorteühendus ResPublica (Karl Sander Kase), Noor Eesti 200 (Hendrik Johannes Terras), Parempoolsed Noored (Sandra Sander) ja Noored Rohelised (Aliise Litvinov).

Esimeseks küsimuseks oli, mis valimislubadus on nende erakonna programmis kõige noortesõbralikum.

Sinise Äratuse esindaja konkreetset valimislubadust välja ei toonud, kuid ütles, et see, et on olemas selline rahvuslik erakond, mis eristub teistest, ongi nende eeliseks.

Noorte Roheliste esindaja tõi välja Riigikogu valimistel kandideerimise ja hääletamise vanuse piirangu vähendamine (hääletamine alates 16.a ja kandideerimine alates 18.a).

Reforminoorte esindaja ütles, et tänu Reformierakonnale saavad Eesti noored välismaal õppida ja reisida.

Noor Eesti 200 esindaja tõi välja, et nende põhilubadus noortele on vaimse tervise kättesaadavuse parandamine. 

Keskerakonna Noortekogu esindaja sõnul seisab Keskerakond tugeva hariduse eest ja tõstab õpetajate palgad vähemalt 3000 eurole.

Isamaa Noorteühendus ResPublica esindaja sõnul on Isamaa erakond ainuke, mis oma lubadusi ka täide viib. Lisaks sellele ütles Kase, et Isamaa erakond soovib tõsta õpetajate palgad 125% võrra.

Noorte Sotsiaaldemokraatide esindaja tõi välja tasuta kõrghariduse säilimise ja õpetajate palkade tõstmise 130% võrra

Noorte Parempoolsete esindaja vastas, et Parempoolsed soovivad, et riik ei sekkuks kodanike ellu ning keskenduks majanduskasvule.

Järgmisena küsiti kandidaatidelt, mitu noort kandidaati nende erakonna nimekirjas on ja miks peaks hääletama just nende noorte poolt. 

Eino Rantanen vastas, et EKRE valimisnimekirjas on neli noort kandidaati ning nende poolt peaks hääletama, sest neil on teotahet ja oskust mõelda kastist välja. 

Aliise Litvinov, kes esindas Noori Rohelisi, vastas, et Rohelistel on 15 noort kandidaati ning neid tuleks toetada, sest just noored teavad noorte muresi kõige paremini.

Doris Lisett Rudnevs , kes esindas Reformierakonna Noortekogu, vasats, et neil kandideerib 12 noort. Dorise sõnul tuleb Reforminoorte poolt hääletada, sest Reformierakond kuulab noori ja nii jõuavad noorte ideed kaugele.

Hendrik Johannes Terras, kes esindas Noor Eeesti 200, vastas, et Eesti 200 nimekirjas kandideerib 8 noort. Hendriku sõnul peavad noored valima noori, et nende vaated oleksid Riigikogus esindatud. 

Ismail Mirzojev, kes esindas Keskerakonna Noortekogu, ei toonud välja, mitu noort Keskerakonna nimekirjas kandideerib. Ismaili sõnul tasub hääletada Kesknoorte poolt, sest nad räägivad vähe, kuid teevad palju. 

Karl Sander Kase, kes esindas Isamaa Noortekogu ResPublicat, vastas, et erakonna nimekirjas on 2 noort kandidaati. Karl Sander ütles, et tasub valida neid inimesi, kes valijale enim sobib. 

Mark Gerassimenko, kes esindas Noori Sotsiaaldemokraate, vastas, et ta täpselt ei oska öelda, mitu noort Sotsiaaldemokraatide nimekirjas kandideerib. Mark tõi välja, et kõik noored on targad ja teotahtelised, selle pärast tasubki nende poolt hääletada. 

Sandra Sander, kes esindas Parempoolseid Noori, vastas, et Parempoolsete nimekirjas kandideerib 15 noort  kandidaati. Sandra ütles, et Parempoolsete Noorte poolt tasub hääletada, sest nad on väga parempoolse maailmavaatega ning jäävad sellele kindlaks.

Järgmisena küsiti debateerijatelt, kas nad toetaavd valimisea langetamist nii kandideerimisel kui ka hääletamisel. 

EKRE toetab ainult kandideerimisea langetamist.

Reformierakond toetab valimisea langetamist nii kandideerimisel kui ka hääletamisel.

Eesti 200 toetab valimisea langetamist nii kandideerimisel kui ka hääletamisel.

Keskerakond toetab kandideerimisea langetamist.

Isamaa toetab ainult kandideerimisea langetamist.

Sotsialdemokraatlik erakond toetab valimisea langetamist nii kandideerimisel kui ka hääletamisel.

Parempoolsed ei toeta valimisea langetamist.

Järgmisena arutati, kas tänapäeva formaalhariduses on kodanikuühiskonna teemade käsitlemisega kõik korras? Kas meie hariduses tuleks midagi muuta? Kui jah, siis mida? 

Ismail Mirzojev  vastas, et  kindlasti tuleb haridussüteemi muuta, sest õpetamine peab olema elulisem ning kaasavam. Eino Rantanen nõustus Ismailiga.

Karl Sander Kase vastas, et pigem tuleb kodanikuühiskonna teemad integreerida erinevatesse ainetesse, kuid seda, mis on korras ja hästi tehtud, tuleb alles hoida.

Aliise Litvinov vastas, et noortel on võimalused olemas, kuid paljud ei tea nende olemasolust ning me peaksime võimaluse ja noored rohkem kokku tooma. Doris Lisett Rudnevs nõustus Aliisega. 

Hendrik Johannes Terras  vastas, et kõike ei saa kooliprogrammi sisse panna ning pigem on küsimus õpetajate kvaliteedis. Hendrik lisas, et selleks, et kvaliteetseid õpetajaid saada on vaja luua õpetajate karjäärimudel ning tõsta ka nende palgad.

Mark Gerassimenko vastas, et  ühiskonnaõpetuse tunde võiks olla rohkem ning õpetajate koormuse tõstmise ära hoidmiseks tuleks kaotada kodutööd, siis on ka noortel rohkem aega hobidega tegelemiseks.  

Sandra Sander vastas, et õppekavasid ei saa lõpmatuseni täiendada ning noorte kaasamisega kodanikuühiskonna teemadel peaksid tegelema noortekogud ja ennast rohkem reklaamima.

Edasi liiguti osalusvõimaluste teemale. Milliseid osalusvõimalusi võiks noortele veel olla?

Eino Rantanen vastas, et me peaksime võimendada juba olemasolevaid osalusvõimalusi. Lisaks sellele ütles Eino, et riik võiks kas materjaalselt või muul moel noortele suunatud osalusvõimalusi pakkuvaid organisatsioone. 

Karl Sander Kase vastas, et osalusvõimalusi on piisavalt, kuid meil on nõrk kodanikuühiskond ja seda mitte ainult noorte tasemel. 

Aliise Litvinov vastas, et riik võiks tõesti noortekogusi toetada. Mis aga puudutab osalusvõimalusi, siis Aliise sõnul on Eestis neid võimalusi palju, kuid probleem on selles, et noored ei tea nendest võimalustest. Aliise sõnul peaksime keskenduma teavitustööle, et noored ja võimalused kokku tuua.  Doris Lisett Rudnevs nõustus Aliisega. 

Hendrik Johannes Terras nõustus eelkõnelejaga, kuid lisas, et me peaksime noortele selgitama, mida nad võimalustest saavad ning kuidas need teadmised ja oskused neid tulevikus aitavad. 

Izmail Mirsojev vastas, et osalusvõimalusi on palju ning iga noor ei peagi mingisse organisatsiooni panustama. 

Mark Grassimov vastas, et selleks, et info jõuaks noorteni on vaja raha, näiteks võiks igas koolis olla noorsootöötaja. 

Sandra Sander vastas, et noore osalusele suuantud organisatsioonid peaksid ise rohkem tööd tegema, et noored oleksid rohkem teadlikud, et mingid organisatsioonid eksisteerivad. 

Viimaseks teemaks oli poliitiline kultuur. Mida saaksid noored Eesti poliitilises kultuuris muuta?

Eino Rantanen vastas, et vaidlused peavad olema kõrgemal tasemel ning kriitika andmine peab olema osav. 

Izmail Mirsojev vastas, et poliitika peab olema tulemuslik ning peab lõpetama üksteise ründamist.

LAiise Litvinov ja  Karl Sander Kase tõid välja, et poliitka ei pea olema igav, kuid peab olema sisukas.  Mark Gerassimov, Doris Lisett Rudnevs ning Hendrik Johannes Terras nõustusid. 

Sandra Sander vastas, et tuleb kaotada katuserahade jagamist ning siis paraneb ka poliitiline kultuur.

Valimisdebatt toimus projekti “Euroopa Noorte dialoog 2022-2024” raames, mida viis ellu Eesti Noorteühenduste Liit ja mida rahastas Euroopa Liit ning Haridus- ja Teadusministeerium.